Nathani sünnipäeva tähistamine KUMU-s

2. oktoobril oli Nathani sünnipäeva tähistamine KUMU-s.Tutvuti erinevate kunstnike töödega. Poisid vaatasid järgmisi maale: „Toomkooli konrektor Johann Georg Tideböhl“ (tundmatu autor),
"Põltsamaa lossi talvine vaade" (Christian Gottlieb Welté ), "Eesti talunaine lapsega" (Carl Timoleon von Neff), "Truu valvur" (Johann Köler), "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (Johann Köler) ja "Lorelei needmine munkade poolt" (Johann Köler). Toreda ja põneva muuseumitunni viis poistele läbi Andrus Roos. Pärast muuseumitundi õnnitleti Nathanit sünnipäeva puhul ning söödi head-paremat.

Andrus Roos räägib Johann Köleri maalist "Truu valvur". Sünnilpäevalaps on pildil end ära peitnud.

Õpetajate päev Toomkoolis

5. oktoobril tähistati Tallinna Toomkoolis õpetajate päeva. Kõikidele lastele oli mõeldud midagi toredat.

5. ja 6. klassi õpilased said panna selga keskaegsed rõivad või peakatted ning saada rohkem teadmisi keskaegse Eesti ja Tartu kohta. Põnevad õppetunnid korraldas Tartu Linnamuuseumi giid kahel teemal: "Sees ja väljaspool keskaegset linna" ning „Kaupmeeste ja käsitööliste linn". Lisaks said õpilased näha keskaegse Tartu maketti (see oli peidetud suurde kohvrisse), kus olid näha keskaegsed Tartu kirikud, sh Tartu Toomemäel asuvat Toomkirikut.

6. klassid andsid tunde endast väiksematele õpilastele. Näiteks 1P klassis tegid 6T klassi tüdrukud mängu "Kuldvillak", kus 1P poisid said panna proovile oma teadmised matemaatikas, eesti keeles ja loodusõpetuses.

Päeva lõpul käisid 1P poisid ja 1T tüdrukud Usuteaduste Instituudi majas, kus saab õppida kirikuõpetajaks, aga kus on võimalik ka niisama targaks saada, kui läbida "Kristliku kultuuriloo kursus". Lapsed said külastada auditooriume, söögisaali, kabelit ja rektori kabinetti. Lisaks said poisid ja tüdrukud proovida orelil mängimist ning teada, mis on Piibli esimene lause, mis on sabat ning kes olid Evald Saag ja Uku Masing. Päev lõppes lauluga "Au, kiitus olgu igavest" ning Pater Noster palvega ladina ja eesti keeles Usuteaduste Instituudi Püha Risti kabelis, kus asub Jüri Arraku maal "Kristus-kuningas ristil". Ekskursiooni viis läbi mag Liina Sander, kes on Pastoraalseminari juhataja assistent.

1P poisteklassi perepäev-sügismark Kadriorg-Pirita

1. oktoobril käisid 1P poisid ja lapsevanemad sügismatkal Kadriorg-Pirita. Ilm oli ilus. Päev oli tore. Väike laine loksus ka üle Pirita jalgtee ning mõned matkajad said pisut märjaks. Lisaks matkale said õpilased ka uusi teadmisi Kadrioru ja Pirita kohta.

Kadrioru kohta said õpilased said teada, et

1. Kadrioru lossi rajas Peeter I.
2. Kadrioru loss ehitati Katariina I auks.
3. Kadrioru loss on barokkstiilis.
4. Kadrioru lossi eeskuju asub Milanos.
5. Kadriorus asub Luigetiik.
6. Rootsi kuningas Gustav V istutas Kadrioru lossi aeda tamme, aga Kadrioru lossis ta keeldus ööbimast.
7. Presidendi residents (1938) ehitati Alar Kotli projekti järgi, kes on teinud ka Toompea lossi lõunatiiva (1935) ja Tallinna laululava (1958) projekti .
8. Presidendi residentsis on Konrad Mäe maal "Rõuge maastik" ja Jüri Arraku maal "Otsijad"
9. Johannes Vares Barbarus suri ametlikult "pärast lühikest, kuid rasket haigust"
10. George W. Bush on hüüdnud Toomas Hendrik Ilvest "Elviseks".
11. Peeter I oli 204 cm ja Toomas Hendrik Ilves on 192 cm pikk.
12. Kersti Kaljulaiul on 4 last.

Pirita kohta said õpilased teada, et 

1. Püha Birgitta sündis Rootsis XIV sajandil.
2. Püha Birigttal oli 8 last.
3. Püha Biritta rajas emakloostri Vadstenasse. 
4. Püha Birgitta kloostris Roomas on elanud hilisem Pirita kloostri vaimulik Vello Salo.
5. Püha Birgitta nunnaordu peakattel on 5 Kristuse haava sümboliseerivat täppi, mis on ka Pirita linnaosa lipul.
6. Püha Birgitta kritiseeris tolleaegsest Rootsi kuningannat, et see oli liiga palju peegli ees.
7. Püha Birgitta ütles, et paavstid peavad Avignonist Rooma tagasi minema.
8. Pirita klooster Tallinnas ehitati XV sajandil.
9. Pirita klooster hävitati Liivi sõjas XVI sajandil Ivan Julma poolt.
10. Film "Viimne reliikvia" räägib Pirita kloostrist, aga faktid pole täpsed (näiteks maa-alust käiku vanalinna ja Pirita vahel ei ole; Ivo Schenkenberg oli tegelikult Eesti rahvuskangelane)
11. Kunstnik Tõnu Lauk on teinud Pirita kloostri sepistatud väravad.
12. Pirita kloostri arheoloogilistel kaevamistel on leitud nunnade sõrmuseid.