Raekoja külastus

Toomkooli õpilased Tallinna Raekojas.

15.septembril külastasid 2.p ja 2.t klassi õpilased Tallinna raekoda ehk endist linnavalituse hoonet. Õppekäigu raames jalutati kodanikesaalis ja raesaalsi ning imetleti 17. sajandil Johann Akeni loodud kaheksat lünettmaali: "Saalomoni kohtus", "Kristus Pilaatuse ees", "Seeba kuninganna Saalomoni ees", "Kristus teenarirahaga", "Herodia Ristija Johannese peaga", "Simson ja Deliila", "Susanna kohtu ees" ning "Kristus ja abielurikkuja naine". Lisaks vaadati piltvaipa kuningas Saalomoni elust ja ladinakeelset teksti raesaali ukse kohal ning uudistati raepinke. Nende pinkide otstel on reljeefid, mis räägivad meile Simsoni võitlusest lõviga, rüütel Tristani armastusest kuninganna Isolde vastu, Aristotelesest ja Phyllisest - lugu, kuidas Aleksander Suurde armunud orjatar sundis õpetlast Aristotelest kavalusega oma õigust tunnistama. Raepingilt on võimalik leida ka Maarja roosi.

Lünettmaal "Kuningas Saalomon Seeba kuninganna ees"

LOE LISAKS: Heiki Haljasorg. (2007) Võluv Tallinna raekoda.

Suurgildi külastus

Suugildi välisilme õppekäigu ajal

14.septembril külastasid 2.p klassi õpilased Suurgildi. Tähistati Pärtli sünnipäeva. Sünnipäevalised  kehastusid Tallinna linna kaitsjateks, kelle ülesanne on kodulinn vaenlase käest päästa. Programmi käigus tuli osalejatel lahendada erinevaid ülesandeid ja lugeda salakirju. Proovile pandi mängijate nuputamis- ja arutlusoskus, osavus ja orienteerumisvõime. Sünnipäeva pidanud Pärtel ise sai Ivo Schenkenbergi (1550–1579) rolli, kes oli Tallinna käsitöölise poeg ja kes Vene-Liivi (1558–1583) sõjas juhtis eestlaste väesalka.

Ivo Schenkenberg ja tema sõbrad Suurgildis

Palverännak Neitsi Maarja sünnipäeval

8.septembril tähistatakse Neitsi Maarja sünnipäeva, mida tuntakse rahvakalendris ussimaarjapäeva ehk usside magamise päeva nime all. Ühtlasi tähistakse samal päeval Tallinna Toomkooli taastamise päeva.

Seekord toimus kaks palverännakut. Ühes osalesid ainult Tallinna Toomkooli õpetajad ja õpilased, teises osalesid Kaarli Kooli, Tallinna Toomkooli, Püha Miikaeli Kooli ja Püha Johannese Kooli õpetajad ja õpilased. Esimesel palverännakul olid peatused "Spes mea Christus" ehk "Kristus on minu lootus" maja juures Saiakangis, Pühavaimu kirikus, Niguliste kiriku juures, Taani kuninga aias, kahe ajaloolise Tallinna Toomkooli maja juures ja toomkirikus. Teisel palverännakul olid peatused Harju mäel, Kaarli kirikus ja Hirvepargis.

"Spes mea, Christus" ehk "Kristus on minu lootus" maja Saiakangis

Kooliaasta algus

Taasavatud Tallinna Toomkooli seitsmes õppeaasta algas Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus palvus-aktusega, kus esimeste klasside tüdrukud ja poisid võtsid oma esimestelt õpetajatelt Tähti Siinmaalt ja Mai-Liis Mäeväljalt vastu aabitsa ning koolikaplan Arho Tuhkrult lastepiibli. Direktor Egle Viilma pidas südamliku kõne ning saksakeelse tervituse edastas Dr. Renata von Maydell, kelle vanaisa õppis Tallinna Toomkoolis enne kooli sulgemist 1939. aastal. Pärast õpetajate laulu ja laste kooliteele õnnistamist suundus kogu koolipere lipu järel Toompealt all-linna oma koolimajadesse. 1-3. klassid jätkavad õppetööd Apteegi tänava majas, kuid 4-7. klassid uues Rüütli tänava majas, mille peapiiskop Urmas Viilma ka koolihoonena sisse õnnistas.