Martin Lutheri mõtteid (Matthias Burghardt Tallinna Toomkirikus)

Ladinakeelsed mõtteterad (Andrea Bochese)

Käitumisraskused (Lii Lilleoja)

Väärtused - intervjuu Siim Kallasega

Jõulumälumängu küsimused

1. Kes oli Rooma keiser, kui Jeesus sündis? V: Keiser Augustus
2. Kus Jeesus sündis? V: Petlemmas
3. Mis olid Jeesuse ema ja isa nimed? V: Maarja ja Joosep
4. Kes ilmusid karjastele väljal Jeesuse sünni ajal ja ütlesid "Au olgu Jumalale kõrges"? V: inglid
5. Kus elasid targad? V: Hommikumaal (enamike tõlgendajate arvates Pärsias)
6. Mida targad kinksid Jeesusele? V: kulda, viirukit ja mürri
7. Mis olid keskaegse pärimuse järgi Hommikumaa tarkade nimed? V: Caspar, Melchior ja Balthasar
8. Kus tehti maailma esimesed vürtsikad meekoogid ehk piparkoogilaadsed maiustused? V: Egiptuses ja Mesopotaamias
9. Millise kaupmeeste kaitsepühaku järgi on tekkinud jõuluvanade traditsioon? V: Püha Nikolaus
10. Mis riik on seal tänapäeval, kus Püha Nikolaus sündis? V: Türgi (tollel ajal elasid Väike-Aasias valdavalt kreeklased)
11. Mis kirik on Tallinnas pühendatud Pühale Nikolausele? V: Niguliste kirik
12. Mida viskas Püha Nikolaus akanst sisse tüdrukutele, kes soovisid abielluda, aga neil ei olnud kaasavara? V: kukru kuldrahadega
13. Miks andis Püha Nikolaus kõrvakiilu Ariusele Nikaia kirikukogul? V: sest Arius kahtles Kristuse jumalikuses
14. Mis linnas püstitati maailma esimese maailma jõulukuusk? V: Tallinnas (ka Riia pretendeerib sellele)
15. Mis sajandil püstitati maailma esimese maailma jõulukuusk Tallinna? V: 15. sajandil (1441)

Sinfonia - J.S. Bach (transcriptie: A. Guilmant)

Ettekanded kahest nimekast Tallinna Toomkooli vilistlasest

Sügisesel koolivaheajal kõneldi Tallinna Toomkoolis selle haridusasutuse kahest väljapaistvast vilistlasest. Endine teede- ja sideminister ning Riigikogu liige Kalev Kukk tutvustas Ragnar Nurkset, pikka aega Rahvasteliidu juures töötanud ning riikide maksebilansside tasakaalustamise küsimustega tegelenud rahvusvahelisel tasemel väljapaistvat majandustegelast. Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa tegi ettekande Eduard Ahrensist ja tutvustas talle Kuusallu mälestusmärgi püstitamist. Nii Milton Friedmani kaaluga Ragnar Nurkse kui eesti riigikeele rajaja Eduard Ahrens on sarnased ühes - olles oma elutööga sisuliselt maailmamuutjad, on nende isikud teenimatult vähe tuntud. 24. oktoobri koolitus aitas seda puudujääki taas veidi mahendada.

Tallinna Toomkooli õppealajuhataja Heiki Haljasorg sai filosoofiadoktoriks kasvatusteaduste alal

16. oktoobril kaitses Tallinna Ülikoolis Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi doktorant Heiki Haljasorg kasvatusteaduste erialal doktoritööd "Ajaloo õppeaine eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpetamise plaanis, õppekavades ja aineprogrammides 1874-2016. Ajaloolis-analüütiline käsitlus” . Doktoritööd juhendas PhD Urve Läänemets.  Oponendid olid Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov ning Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Tiia Rüütmann. Heiki Haljasoru doktoriks promoveerimine toimus 20. oktoobril 2017.

Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma valiti Tallinna aasta haridusjuhiks

Täna toimus õpetajate päeva puhul Tallinna raekojas parimate haridusjuhtide ja õpetajate vastuvõtt. Tallinna 2017 aasta haridusjuhiks valiti Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma. Ta on Tallinna Toomkooli üks taasasutajatest ning on teinud sellest ühe Eesti parima kooli. Palju õnne!

 

Ilmus raamat Tallinna Toomkooli vilistlase Ragnar Nurkse tekstidest

Täna toimus Eesti Panga muuseumis raamatu "Meie mees Rahvasteliidus: Ragnar Nurkse" esitlus, millesse on kogutud Tallinna Toomkooli vilistlase Ragnar Nurkse tähtsamad majandusalased tekstid. Raamatu koostajateks on Kalev ja Kalle Kukk. Raamatu esitlused viibisid teiste seas Eesti president Kersti Kaljulaid, Eesti Panga Nõukogu esimees ja endine peaminister Mart Laar, Eesti Panga president Ardo Hansson ning Tallinna Rootsi Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson. Ragnar Nurkse töötas pikka aega Rahvasteliidu juures ning tegeles rahvusvahelise rahandustasakaalu, sh riikide maksebilansside tasakaalustamise küsimustele. Võib öelda, et tema ideed on väga sarnased monetaristlikule rahandusteooriale, mille silmapaistvaim esindaja on Milton Friedman. Raamatu autor on lubanud Ragnar Nurksest tulevikus rääkida ka Tallinna Toomkooli lastevanematele ja õpetajatele. Raamat ilmus "Eesti mõtteloo sarjas".

Raekoja külastus

Toomkooli õpilased Tallinna Raekojas.

15.septembril külastasid 2.p ja 2.t klassi õpilased Tallinna raekoda ehk endist linnavalituse hoonet. Õppekäigu raames jalutati kodanikesaalis ja raesaalsi ning imetleti 17. sajandil Johann Akeni loodud kaheksat lünettmaali: "Saalomoni kohtus", "Kristus Pilaatuse ees", "Seeba kuninganna Saalomoni ees", "Kristus teenarirahaga", "Herodia Ristija Johannese peaga", "Simson ja Deliila", "Susanna kohtu ees" ning "Kristus ja abielurikkuja naine". Lisaks vaadati piltvaipa kuningas Saalomoni elust ja ladinakeelset teksti raesaali ukse kohal ning uudistati raepinke. Nende pinkide otstel on reljeefid, mis räägivad meile Simsoni võitlusest lõviga, rüütel Tristani armastusest kuninganna Isolde vastu, Aristotelesest ja Phyllisest - lugu, kuidas Aleksander Suurde armunud orjatar sundis õpetlast Aristotelest kavalusega oma õigust tunnistama. Raepingilt on võimalik leida ka Maarja roosi.

Lünettmaal "Kuningas Saalomon Seeba kuninganna ees"

LOE LISAKS: Heiki Haljasorg. (2007) Võluv Tallinna raekoda.

Suurgildi külastus

Suugildi välisilme õppekäigu ajal

14.septembril külastasid 2.p klassi õpilased Suurgildi. Tähistati Pärtli sünnipäeva. Sünnipäevalised  kehastusid Tallinna linna kaitsjateks, kelle ülesanne on kodulinn vaenlase käest päästa. Programmi käigus tuli osalejatel lahendada erinevaid ülesandeid ja lugeda salakirju. Proovile pandi mängijate nuputamis- ja arutlusoskus, osavus ja orienteerumisvõime. Sünnipäeva pidanud Pärtel ise sai Ivo Schenkenbergi (1550–1579) rolli, kes oli Tallinna käsitöölise poeg ja kes Vene-Liivi (1558–1583) sõjas juhtis eestlaste väesalka.

Ivo Schenkenberg ja tema sõbrad Suurgildis

Palverännak Neitsi Maarja sünnipäeval

8.septembril tähistatakse Neitsi Maarja sünnipäeva, mida tuntakse rahvakalendris ussimaarjapäeva ehk usside magamise päeva nime all. Ühtlasi tähistakse samal päeval Tallinna Toomkooli taastamise päeva.

Seekord toimus kaks palverännakut. Ühes osalesid ainult Tallinna Toomkooli õpetajad ja õpilased, teises osalesid Kaarli Kooli, Tallinna Toomkooli, Püha Miikaeli Kooli ja Püha Johannese Kooli õpetajad ja õpilased. Esimesel palverännakul olid peatused "Spes mea Christus" ehk "Kristus on minu lootus" maja juures Saiakangis, Pühavaimu kirikus, Niguliste kiriku juures, Taani kuninga aias, kahe ajaloolise Tallinna Toomkooli maja juures ja toomkirikus. Teisel palverännakul olid peatused Harju mäel, Kaarli kirikus ja Hirvepargis.

"Spes mea, Christus" ehk "Kristus on minu lootus" maja Saiakangis

Kooliaasta algus

Taasavatud Tallinna Toomkooli seitsmes õppeaasta algas Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus palvus-aktusega, kus esimeste klasside tüdrukud ja poisid võtsid oma esimestelt õpetajatelt Tähti Siinmaalt ja Mai-Liis Mäeväljalt vastu aabitsa ning koolikaplan Arho Tuhkrult lastepiibli. Direktor Egle Viilma pidas südamliku kõne ning saksakeelse tervituse edastas Dr. Renata von Maydell, kelle vanaisa õppis Tallinna Toomkoolis enne kooli sulgemist 1939. aastal. Pärast õpetajate laulu ja laste kooliteele õnnistamist suundus kogu koolipere lipu järel Toompealt all-linna oma koolimajadesse. 1-3. klassid jätkavad õppetööd Apteegi tänava majas, kuid 4-7. klassid uues Rüütli tänava majas, mille peapiiskop Urmas Viilma ka koolihoonena sisse õnnistas.

 

11.08.2017
Tallinna Toomkooli vilistlane Eduard Ahrens sai ausamba

10. augustil 2017 toimus eesti uue kirjaviisi looja ja Kuusalu kirikuõpetaja Eduard Ahrensi ausamba avamine. Hommkul toimus kõigepealt mälestushetk Vabadussõja mälestussamba juures. Seejärel toimus vana pastoraadi ees jumalateenistus, kus teenisid kaasa peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ja kirikuõpetaja Jaanus Jalakas. Keskpäeval toimus Eduard Ahrensi mälestusmärgi avamine. Loeti ette suurannetajate nimed. Sõnavõttudega esinesid Sulev Valdmaa, Aivar Simson, Paul Mänd, Urmas Viilma, Arnold Rüütel, Mati Hint, Martin Noorkõiv ja Urmas Kirtsi. Kõnekoosolekut juhatas Heiki Haljasorg. Esines Rotalia meeskoor. Kõlasid Eesti hümn, laulud "Isamaa", "Ärkamise aeg" ja "Me mõtted on priid". Avamise järel toimusid eine ja vaba suhtlus Kuusalu kiriku aias ning Eduard Ahrensile pühendatud konverents Kuusalu kiriku aias, mille kaaskorraldajad olid Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Õpetatud Eesti selts. Õhtul oli kaunis kontsert Kuusalu kirikus, kus sopran Maria Valdmaa ja organist Saale Fischer haamerklaveril esitasid Ahrensi kaasaegsete Eesti taustaga baltisaksa heliloojate laule. Eduard Eduard Ahrensi ausamba tegemine algataja oli Laurentsiuse Selts ja eriti selle esimees Sulev Valdmaa.  Kohal viibisid ka Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma (talle kingiti ka lillekimp), õpetaja Mai-Liis Mäeväli, lapsevanem ja suurannetaja Indrek Laul, lapsevanem Iris Metsmägi ning mitmed Tallinna Toomkooli õpilased. Tallinna Toomkooli nimi sai jäädvustatud ka Eduard Ahrensi ausamba tänutahvlil. 

Tallinna Toomkooli õpilased koos presidendipaariga Eduard Ahrensi ausamba ees

Charles VII kroonimine Reimsi katedraalis (Gaumont, 1999)

Kuninganna Victoria lapse ristimine (ITV, 2016)

Kuninganna Victoria kroonimine (ITV, 2016)

Victoria ja Alberti laulatus (ITV, 2016)

Meeleolukas kooliaasta lõpp

Anna-Kaisa Vita fotod, 2017

Suured tänud Anne Raistele ja Egle Viilmale vahva päeva eest!